Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!
„Rahvuslik Teataja" väärtustab: - eesti kultuuri - mõtlemisvõimet - koostööd eestlaste vahel - koostööd sõbralike rahvuste vahel, kuid endale ustavaks jäädes

Hea lugeja!

See netikülg on loodud tutvustamaks „Rahvuslikku Teatajat”. Tegu on paberkandjal igakuiselt ilmuva parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaandega. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. All on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com; Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee; Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

Meie esimene peatoimetaja Tõnu Kalvet on kirjutanud Tallinnas, 25. aprillil 2014:

„Rahvuslik Teataja” on ajaleht teadmishimulistele – neile, kes ei lepi sellega, mida teatab peavooluajakirjandus.Seepärast kajastabki „Rahvuslik Teataja” sündmusi ja teemasid, mida peavooluajakirjandus ei julge või ei suudagi kajastada. Me ajalehe kaasautoriteks on inimesed, kel kombeks nimetada asju nende õige nimega ja kellele seetõttu peavooluajakirjanduses eriti meeleldi sõna ei anta. „Rahvuslikus Teatajas” aga on nad ajalehe asutamisest peale (2011. a.) saanud rääkida tõde, kartmata tsensorit nimega Poliitkorrektsus. Kui oled ka ise „samal lainepikkusel”, siis hakka julgesti „Rahvusliku Teataja” lugejaks, ettetellijaks või koguni kaasautoriks! Kui eelistad aga ise jääda tahaplaanile ja toetada me lehte aineliselt, siis on seegi igati tubli tegu. Sinu panus me ajalehe arengusse võibki olla see otsustav õlekõrs, mis murrab kaameli (loe: valetava peavooluajakirjanduse) selgroo. Jõudu võiduks!”

1) Tõnu Kalvet oli „Rahvusliku Teataja" peatoimetaja ajalehe asutamisest 2011. aasta juulis kuni 2014. aasta detsembrini. Miks ikkagi paberkandjal? Oleme arutanud ja leidnud, et ilmavõrk ei saa kunagi paberil ilmuvat asendada ega tagada esitatud ainese samaväärset kättesaadavust ja ülevaatlikkust ning mõlema ajas säilumist. Soovitame ilmunud lehenumbrid hea ülevaate saamiseks köita kiirköitjasse.

Ilmunud Rahvusliku Teataja numbrid

Ilmunud Rahvusliku Teataja viimased numbrid:

number 104

number 103

number 102

number 101

number 100

number 99

number 98

number 97

number 96

number 95

number 94

number 93

.

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimiste...

Loe edasi

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast ra...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmas&otil...

Loe edasi

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimistele eelnenud avaldusi nn peavoolumeedias, tunduvad koduvillaste võimurite ametlikud Soome-suhted võõrastavalt jahedatena – just nagu Pätsu riigipöördele järgnevatel aastatelgi. Olgu end riigimeesteks pidavate alaväärsuskompleksides klähvijate suhtumise ning „aktsentidega” nagu on, hõimurahvaste (kõikidest ühiskonnakihtidest, muide) suhted on endiselt soojad, sõbralikud.  Deklasseerunud, rahvustunde kaotanud subjektid jätan siinjuures kõrvale, sovetlik mentaliteet olgu ja jäägugi lumpeni, moonakate pärisosaks. Tallinnfilmi filmi „Pimedad aknad” tsenseerimata versioon (seni äärmiselt vähestele kättesaadav) kajastab näiteks leppimatuid vastandeid, ideoloogiaid ning inimsuhteid ja neid reguleerida „võivate võimaluste” võimatust ratsionaalselt (filmi lõpus propsikandjate näol sts...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi

Matti Ilves: Riigikogu valimistest 2015

Matti Ilves: riigikogu valimistest 2015 Valimised on läbi ja mida öelda siis kokkuvõtteks? Valimiste võitjat oli kerge ennustada: võitis rikaste, suures osas välismaise kapitali ja töösturite huve kaitsev Reformierakond ning tegi seda jälle „üllatuslikult” vaeste pensionäride häältega! Reformistid on alati lubanud väikest pensionitõusu ja oma lubadusi ka täitnud, nii et neid on hakatud usaldama (pensionärid peavad pensionitõusu just Reformierakonna teeneks) – siin ongi tõeline võidu võti. Tore oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna läbimurre Riigikokku ja seitsme saadikukoha võtmine 46 766 häälega, mis moodustab 8,1% valijate häältest. Riigikokku said Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru ja Arno Sild. Isiklikult on mul kahju, et saadikumandaati ei saanud Anti Poolamets, kes sai Lääne-Virumaal väärika tulemuse, kogudes 2080 valija häält. Siin on muidugi süüdi meie absurdne valimisseadus ja ka koht valimisnimekirjas (ta oli erakonna üldnimekirjas üheksas...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi