1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, Martin Ojap, Feliks Saarevet ja siinkirjutaja Rahvuslaste Tallinna Klubist, külalistena Oswald Sasko ja Miina Hint. Martin Ojap andis kanalile TV 3 intervjuu, mis läks eetrisse. Meeleavaldajad kandsid kõnekoosolekul Eesti rahvuslippe ja plakateid, millel nõuti rahvaalgatuse seadustamist. Pahupoolena tuleb märkida üritusele ilmunud kahte meest, kes olid purjus või mingis muus uimas ja süüdistasid valjuhäälselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja meeleavaldajaid madalas elatustasemes ja kõrgetes jaehindades. Mehed üritasid ka mikrofoni kasutada. Avaldan tänu tublidele politseinikele, kes vilkurite sähvides kohale saabusid, kaks tülitekitajat küüti võtsid ja minema viisid. Tammsaare kuju juurest läks algatusmarss Toompeale, kust me pärast tiiruga uuesti samasse kohta tagasi jõudsime. Seekordne rahvaalgatusmarss oli järjekorras kaheksas. Esimese marsi korraldas klubi 2011. aastal. Selle ajaga on rahvaalgatuse taaskehtestamise mõte palju pooldajaid leidnud ja mitme er...

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub?

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub? Venemaa pöörab taaskord asjad pahupidi, süüdistades vägivalla objekti ennast vägivallas. Seekord näib siiski, et hajevil lääs seda enam täies mahus alla ei neela, nagu ta seda kõigest mõned aastad tagasi Gruusias tegi. Milleni see siis viib? Venemaal on tugev nelja P poliitiline traditsioon. Neli Pd on propaganda, pelgus*, provokatsioonid ja projektsioon. Nelja P poliitika toimib sageli hästi, kuid seda vaid lähieesmärkide puhul. See on kõlblik taktika, kuid nõrk strateegia. Venemaa ja tema naabrite seisukohalt kõige ohtlikum on see, et nii nagu ameeriklased usuvad ise innukalt oma idealistlikkusse ja naiivsesse demokraatialevitamise kampaaniasse, nii hakkavad ka venelased lõpuks uskuma sisemiseks tarbimiseks suunatud, kõlavalt vaenulikku desinformatsioonikampaaniasse. Kui valetada nii, et seda ka ise uskuma jäädakse, siis rajanevad ka edaspidised otsused valedele alustele. Lõpuks võtab see saatusliku pöörde, ja nii on venelastega alati juhtunud. Tasu tulemuste eest tuleb alati maksta venelastel endil ja nende naaberr...