Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, Martin Ojap, Feliks Saarevet ja siinkirjutaja Rahvuslaste Tallinna Klubist, külalistena Oswald Sasko ja Miina Hint. Martin Ojap andis kanalile TV 3 intervjuu, mis läks eetrisse. Meeleavaldajad kandsid kõnekoosolekul Eesti rahvuslippe ja plakateid, millel nõuti rahvaalgatuse seadustamist. Pahupoolena tuleb märkida üritusele ilmunud kahte meest, kes olid purjus või mingis muus uimas ja süüdistasid valjuhäälselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja meeleavaldajaid madalas elatustasemes ja kõrgetes jaehindades. Mehed üritasid ka mikrofoni kasutada. Avaldan tänu tublidele politseinikele, kes vilkurite sähvides kohale saabusid, kaks tülitekitajat küüti võtsid ja minema viisid. Tammsaare kuju juurest läks algatusmarss Toompeale, kust me pärast tiiruga uuesti samasse kohta tagasi jõudsime. Seekordne rahvaalgatusmarss oli järjekorras kaheksas. Esimese marsi korraldas klubi 2011. aastal. Selle ajaga on rahvaalgatuse taaskehtestamise mõte palju pooldajaid leidnud ja mitme er...

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus „Osa inimesi arvab, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Mulle valmistab selline suhtumine suurt pettumust. Võin teile kinnitada, et jalgpall on veelgi tähtsam,” ütles kord kuulus Suubritannia jalgpallitreener, šotlane Bill Shankly (1913-1981). Jalgpalli tippvõistluste aegu ilmneb Shankly´ selle ütluse paikapidavus erilise selgusega. Alles siis on tunda, kui suur mõju on sel, pealtnäha lihtsakoelisel pallimängul inimestele tegelikult. Väga suur osa inimkonnast elab ja hingab siis ühes rütmis. Ja mõtleb kas samu või vähemalt väga sarnaseid mõtteid. Midagi samaväärset suudab me planeeti asustavates Homo sapiensi esindajates esile kutsuda ainult väga vähe teisi ärritajaid. Elukogenud inimesena, hea inimesetundjana taipas Shankly seda kindlasti. Väikerahva esindajana adus ta aga veel üht aabitsatõde: sport, eriti aga jalgpall, annab väikerahvale hiilgava võimaluse „elus läbi lüüa”, end muidu nii uimase ja õppimisvõimetu „maailma üldsuse” teadvusse söövitada. Shankly ise on selle kohta hea näide: šotlasena saavutas ta oma parimad tulemused just igipõlise vaenlase, alates 1707. aastast šotlaste anastaja – Inglismaa – jalgpalliilmas; pani ...

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust. Elame Pärnus sündinud Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees. Igatahes oli Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940, Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel: „ Ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist!” Ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel. Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse! V&oti...