Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elasid aastatel 1940–1958 Mõisakülas. Isa oli kohaliku kooli direktor, ema samas õpetaja, Jüri koos vennaga selle kooli õpilased. Aastatel 1958–1979 õppis ja töötas Jüri Kukk Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia laboris (endises) keemiahoones Jakobi tn 2. Aastatel 1969–1971 tegi läbi aspirantuuri, 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadiks sai 6. märtsil 1973. Aastani 1978 ilmus temalt 22 teaduslikku tööd. Prantsusmaa ja N Liidu teadusvahetuse raames stažeeris aastatel 1975–1976 Jüri Kukk erialaselt Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses. 1965. a astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, oli selles ka juhtivatel kohtadel. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu, lahkus komparteist. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne...

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda ...