Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimiste...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda ...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi

Vabariigi asemel oleme saanud koloonia

  Vabariigi asemel oleme saanud koloonia Einar Eiland President Lennart Meri ütles juba 2001. aastal NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa onosutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige pareminikokku tänapäevase Eesti eluoluga, sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil egasotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.Koloniaalmaale on iseloomulik, et eelkõige peab koloniseeritav üleval pidama koloniseerijat.Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursidtuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks – nii jõutakse ääremaastumise... .......... Jätkub „ Rahvuslik Teataja" 34. numbris. Osta „Rahvuslik Teataja", et lugeda edasi....

Loe edasi

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust. Elame Pärnus sündinud Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees. Igatahes oli Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940, Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel: „ Ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist!” Ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel. Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse! V&oti...

Loe edasi