Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimiste...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti...

Loe edasi

Matti Ilves: Riigikogu valimistest 2015

Matti Ilves: riigikogu valimistest 2015 Valimised on läbi ja mida öelda siis kokkuvõtteks? Valimiste võitjat oli kerge ennustada: võitis rikaste, suures osas välismaise kapitali ja töösturite huve kait...

Loe edasi

On ilmunud Rahvusliku Teataja märtsinumber!

Rahvusliku Teataja märtsinumbris : Rahvaalgatusmarss 1. lk Miks nad nii hääletasid? 3. lk Jüri Kukk 4. lk Siberi-mälestused 5. lk Pettunud valimisvaatleja pihtimus 6. lk Järjejutt 7. lk Rahvastikukriisist 8. lk GMO ohtlikkusest 9. lk Heiki Kortspärna avaldus 10.–11. lk Ja palju muud huvitavat viimases numbris ...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi