Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, M...

Loe edasi

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimiste...

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elas...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi