Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elas...

Loe edasi

On ilmunud Rahvusliku Teataja märtsinumber!

Rahvusliku Teataja märtsinumbris : Rahvaalgatusmarss 1. lk Miks nad nii hääletasid? 3. lk Jüri Kukk 4. lk Siberi-mälestused 5. lk Pettunud valimisvaatleja pihtimus 6. lk Järjejutt 7. lk Rahvastikukriisist 8. lk ...

Loe edasi

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, M...

Loe edasi

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust. Elame Pärnus sündinud Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees. Igatahes oli Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940, Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel: „ Ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist!” Ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel. Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse! V&oti...

Loe edasi

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus „Osa inimesi arvab, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Mulle valmistab selline suhtumine suurt pettumust. Võin teile kinnitada, et jalgpall on veelgi tähtsam,” ütles kord kuulus Suubritannia jalgpallitreener, šotlane Bill Shankly (1913-1981). Jalgpalli tippvõistluste aegu ilmneb Shankly´ selle ütluse paikapidavus erilise selgusega. Alles siis on tunda, kui suur mõju on sel, pealtnäha lihtsakoelisel pallimängul inimestele tegelikult. Väga suur osa inimkonnast elab ja hingab siis ühes rütmis. Ja mõtleb kas samu või vähemalt väga sarnaseid mõtteid. Midagi samaväärset suudab me planeeti asustavates Homo sapiensi esindajates esile kutsuda ainult väga vähe teisi ärritajaid. Elukogenud inimesena, hea inimesetundjana taipas Shankly seda kindlasti. Väikerahva esindajana adus ta aga veel üht aabitsatõde: sport, eriti aga jalgpall, annab väikerahvale hiilgava võimaluse „elus läbi lüüa”, end muidu nii uimase ja õppimisvõimetu „maailma üldsuse” teadvusse söövitada. Shankly ise on selle kohta hea näide: šotlasena saavutas ta oma parimad tulemused just igipõlise vaenlase, alates 1707. aastast šotlaste anastaja – Inglismaa – jalgpalliilmas; pani ...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi

Vabariigi asemel oleme saanud koloonia

  Vabariigi asemel oleme saanud koloonia Einar Eiland President Lennart Meri ütles juba 2001. aastal NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa onosutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige pareminikokku tänapäevase Eesti eluoluga, sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil egasotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.Koloniaalmaale on iseloomulik, et eelkõige peab koloniseeritav üleval pidama koloniseerijat.Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursidtuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks – nii jõutakse ääremaastumise... .......... Jätkub „ Rahvuslik Teataja" 34. numbris. Osta „Rahvuslik Teataja", et lugeda edasi....

Loe edasi