1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust. Elame Pärnus sündinud Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees. Igatahes oli Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940, Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel: „ Ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist!” Ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel. Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse! V&oti...

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub?

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub? Venemaa pöörab taaskord asjad pahupidi, süüdistades vägivalla objekti ennast vägivallas. Seekord näib siiski, et hajevil lääs seda enam täies mahus alla ei neela, nagu ta seda kõigest mõned aastad tagasi Gruusias tegi. Milleni see siis viib? Venemaal on tugev nelja P poliitiline traditsioon. Neli Pd on propaganda, pelgus*, provokatsioonid ja projektsioon. Nelja P poliitika toimib sageli hästi, kuid seda vaid lähieesmärkide puhul. See on kõlblik taktika, kuid nõrk strateegia. Venemaa ja tema naabrite seisukohalt kõige ohtlikum on see, et nii nagu ameeriklased usuvad ise innukalt oma idealistlikkusse ja naiivsesse demokraatialevitamise kampaaniasse, nii hakkavad ka venelased lõpuks uskuma sisemiseks tarbimiseks suunatud, kõlavalt vaenulikku desinformatsioonikampaaniasse. Kui valetada nii, et seda ka ise uskuma jäädakse, siis rajanevad ka edaspidised otsused valedele alustele. Lõpuks võtab see saatusliku pöörde, ja nii on venelastega alati juhtunud. Tasu tulemuste eest tuleb alati maksta venelastel endil ja nende naaberr...