Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda ...

Loe edasi

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus „Osa inimesi arvab, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Mulle valmistab selline suhtumine suurt pettumust. Võin teile kinnitada, et jalgpall on veelgi tähtsam,” ütles kord kuulus Suubritannia jalgpallitreener, šotlane Bill Shankly (1913-1981). Jalgpalli tippvõistluste aegu ilmneb Shankly´ selle ütluse paikapidavus erilise selgusega. Alles siis on tunda, kui suur mõju on sel, pealtnäha lihtsakoelisel pallimängul inimestele tegelikult. Väga suur osa inimkonnast elab ja hingab siis ühes rütmis. Ja mõtleb kas samu või vähemalt väga sarnaseid mõtteid. Midagi samaväärset suudab me planeeti asustavates Homo sapiensi esindajates esile kutsuda ainult väga vähe teisi ärritajaid. Elukogenud inimesena, hea inimesetundjana taipas Shankly seda kindlasti. Väikerahva esindajana adus ta aga veel üht aabitsatõde: sport, eriti aga jalgpall, annab väikerahvale hiilgava võimaluse „elus läbi lüüa”, end muidu nii uimase ja õppimisvõimetu „maailma üldsuse” teadvusse söövitada. Shankly ise on selle kohta hea näide: šotlasena saavutas ta oma parimad tulemused just igipõlise vaenlase, alates 1707. aastast šotlaste anastaja – Inglismaa – jalgpalliilmas; pani ...

Loe edasi