Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.

  Aldo Kalsi kõne Jüri Kuke mälestuskonverentsil 22. märtsil Tartus.   Jüri Kukk ja tema rahva saatus   Lubage tänada selle mälestuskonverentsi korraldajaid! Meie püha kohus on au sees hoida nimeka Eesti vabadusvõitleja, keemiku ja Tartu Ülikooli dotsendi Jüri Kuke mälestust. Elame Pärnus sündinud Jüri Kuke 75. sünniaastapäeva lävel. Ta oli minu põlvkonna esindaja, kes võinuks olla rivis ja teha teaduslikke avastusi ning juhendada doktorante, aga ei! Seda kõike põhjusel, et langesime 1939. aastal teise järgu rahvaks, kes polnud oma saatuse peremees. Igatahes oli Jüri Kuke sündimise päeval, 1. mail 1940, Eesti Vabariik juba sügavas kriisis. Euroopa sõjatulekahju taustal oli karta, et meie riigile on jäänud loetud päevad. Vaid võimulolnud klikivalitsus kordas ühe muinasjutukangelase kombel: „ Ainult rahu, ainult rahu – ei mingit relvade täristamist!” Ja seda ikka Eesti rahva püsimajäämise nimel. Kuulujuttude levitajad rootsi kardinate taha ja sealt tulevased juunikommunistid vabadusse! V&oti...

Loe edasi

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimistele eelnenud avaldusi nn peavoolumeedias, tunduvad koduvillaste võimurite ametlikud Soome-suhted võõrastavalt jahedatena – just nagu Pätsu riigipöördele järgnevatel aastatelgi. Olgu end riigimeesteks pidavate alaväärsuskompleksides klähvijate suhtumise ning „aktsentidega” nagu on, hõimurahvaste (kõikidest ühiskonnakihtidest, muide) suhted on endiselt soojad, sõbralikud.  Deklasseerunud, rahvustunde kaotanud subjektid jätan siinjuures kõrvale, sovetlik mentaliteet olgu ja jäägugi lumpeni, moonakate pärisosaks. Tallinnfilmi filmi „Pimedad aknad” tsenseerimata versioon (seni äärmiselt vähestele kättesaadav) kajastab näiteks leppimatuid vastandeid, ideoloogiaid ning inimsuhteid ja neid reguleerida „võivate võimaluste” võimatust ratsionaalselt (filmi lõpus propsikandjate näol sts...

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi

On ilmunud Rahvusliku Teataja märtsinumber!

Rahvusliku Teataja märtsinumbris : Rahvaalgatusmarss 1. lk Miks nad nii hääletasid? 3. lk Jüri Kukk 4. lk Siberi-mälestused 5. lk Pettunud valimisvaatleja pihtimus 6. lk Järjejutt 7. lk Rahvastikukriisist 8. lk GMO ohtlikkusest 9. lk Heiki Kortspärna avaldus 10.–11. lk Ja palju muud huvitavat viimases numbris ...

Loe edasi