Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub?

Kui Putinit nüüd ei peatata, siis kuskohas ta peatub? Venemaa pöörab taaskord asjad pahupidi, süüdistades vägivalla objekti ennast vägivallas. Seekord näib siiski, et hajevil lääs seda enam täies mahus alla ei neela, nagu ta seda kõigest mõned aastad tagasi Gruusias tegi. Milleni see siis viib? Venemaal on tugev nelja P poliitiline traditsioon. Neli Pd on propaganda, pelgus*, provokatsioonid ja projektsioon. Nelja P poliitika toimib sageli hästi, kuid seda vaid lähieesmärkide puhul. See on kõlblik taktika, kuid nõrk strateegia. Venemaa ja tema naabrite seisukohalt kõige ohtlikum on see, et nii nagu ameeriklased usuvad ise innukalt oma idealistlikkusse ja naiivsesse demokraatialevitamise kampaaniasse, nii hakkavad ka venelased lõpuks uskuma sisemiseks tarbimiseks suunatud, kõlavalt vaenulikku desinformatsioonikampaaniasse. Kui valetada nii, et seda ka ise uskuma jäädakse, siis rajanevad ka edaspidised otsused valedele alustele. Lõpuks võtab see saatusliku pöörde, ja nii on venelastega alati juhtunud. Tasu tulemuste eest tuleb alati maksta venelastel endil ja nende naaberr...

Loe edasi

Vabariigi asemel oleme saanud koloonia

  Vabariigi asemel oleme saanud koloonia Einar Eiland President Lennart Meri ütles juba 2001. aastal NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa onosutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige pareminikokku tänapäevase Eesti eluoluga, sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil egasotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.Koloniaalmaale on iseloomulik, et eelkõige peab koloniseeritav üleval pidama koloniseerijat.Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursidtuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks – nii jõutakse ääremaastumise... .......... Jätkub „ Rahvuslik Teataja" 34. numbris. Osta „Rahvuslik Teataja", et lugeda edasi....

Loe edasi

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....

Loe edasi

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast rahvaalgatusmarss Toompeale. Tegu on eelteatega ja meist mitte olenevatel asjaoludel võivad marsi toimumise koht ja aeg muutuda. Kuid ei muutu kindlasti kuupäev- nii et pange vaim valmis. Täpsem ajakohane teave on alati saadaval rahvaalgatusmarsi kodulehel: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com. Rahvaalgatusmarss toimub 8. -ndat korda, rahvaalgatusmarsid on toimunud Eesti omariiklusega seotud tähtpäevadel 24. veebruaril ja 20. augustil. Rahvaalgatusmarss on vaba tahte väljendus, nõudmaks et ebaausad poliitikud annaksid rahvale tagasi Eesti Vabariigi põhiseaduses lubatud õigused, mille nad on rahvalt varastanud salamahti seadusi pidevalt ümber tehes või tegemata jättes. Praeguse põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas”, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega”. Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sel...

Loe edasi