Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

Vabariigi asemel oleme saanud koloonia

  Vabariigi asemel oleme saanud koloonia Einar Eiland President Lennart Meri ütles juba 2001. aastal NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa onosutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige pareminikokku tänapäevase Eesti eluoluga, sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil egasotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.Koloniaalmaale on iseloomulik, et eelkõige peab koloniseeritav üleval pidama koloniseerijat.Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursidtuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks – nii jõutakse ääremaastumise... .......... Jätkub „ Rahvuslik Teataja" 34. numbris. Osta „Rahvuslik Teataja", et lugeda edasi....

Loe edasi

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus „Osa inimesi arvab, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Mulle valmistab selline suhtumine suurt pettumust. Võin teile kinnitada, et jalgpall on veelgi tähtsam,” ütles kord kuulus Suubritannia jalgpallitreener, šotlane Bill Shankly (1913-1981). Jalgpalli tippvõistluste aegu ilmneb Shankly´ selle ütluse paikapidavus erilise selgusega. Alles siis on tunda, kui suur mõju on sel, pealtnäha lihtsakoelisel pallimängul inimestele tegelikult. Väga suur osa inimkonnast elab ja hingab siis ühes rütmis. Ja mõtleb kas samu või vähemalt väga sarnaseid mõtteid. Midagi samaväärset suudab me planeeti asustavates Homo sapiensi esindajates esile kutsuda ainult väga vähe teisi ärritajaid. Elukogenud inimesena, hea inimesetundjana taipas Shankly seda kindlasti. Väikerahva esindajana adus ta aga veel üht aabitsatõde: sport, eriti aga jalgpall, annab väikerahvale hiilgava võimaluse „elus läbi lüüa”, end muidu nii uimase ja õppimisvõimetu „maailma üldsuse” teadvusse söövitada. Shankly ise on selle kohta hea näide: šotlasena saavutas ta oma parimad tulemused just igipõlise vaenlase, alates 1707. aastast šotlaste anastaja – Inglismaa – jalgpalliilmas; pani ...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi

Helsingi turismimess – NORDIC TRAVEL FAIR 2015

    Helsingi turismimess NORDIC TRAVEL FAIR 2015 Tänavu 16. jaanuaril külastasime Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsiooniga Helsingi turismimessi Nordic Travel Fair 2015. Kui lugeda viimatistele Riigikogu valimistele eelnenud avaldusi nn peavoolumeedias, tunduvad koduvillaste võimurite ametlikud Soome-suhted võõrastavalt jahedatena – just nagu Pätsu riigipöördele järgnevatel aastatelgi. Olgu end riigimeesteks pidavate alaväärsuskompleksides klähvijate suhtumise ning „aktsentidega” nagu on, hõimurahvaste (kõikidest ühiskonnakihtidest, muide) suhted on endiselt soojad, sõbralikud.  Deklasseerunud, rahvustunde kaotanud subjektid jätan siinjuures kõrvale, sovetlik mentaliteet olgu ja jäägugi lumpeni, moonakate pärisosaks. Tallinnfilmi filmi „Pimedad aknad” tsenseerimata versioon (seni äärmiselt vähestele kättesaadav) kajastab näiteks leppimatuid vastandeid, ideoloogiaid ning inimsuhteid ja neid reguleerida „võivate võimaluste” võimatust ratsionaalselt (filmi lõpus propsikandjate näol sts...

Loe edasi