24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast rahvaalgatusmarss Toompeale. Tegu on eelteatega ja meist mitte olenevatel asjaoludel võivad marsi toimumise koht ja aeg muutuda. Kuid ei muutu kindlasti kuupäev- nii et pange vaim valmis. Täpsem ajakohane teave on alati saadaval rahvaalgatusmarsi kodulehel: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com. Rahvaalgatusmarss toimub 8. -ndat korda, rahvaalgatusmarsid on toimunud Eesti omariiklusega seotud tähtpäevadel 24. veebruaril ja 20. augustil. Rahvaalgatusmarss on vaba tahte väljendus, nõudmaks et ebaausad poliitikud annaksid rahvale tagasi Eesti Vabariigi põhiseaduses lubatud õigused, mille nad on rahvalt varastanud salamahti seadusi pidevalt ümber tehes või tegemata jättes. Praeguse põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas”, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega”. Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sel...

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda ...

1944. aasta vastupanust ja muustki

Rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944. aasta vastupanu – tänapäevaste eksistentsiaalsete probleemide olulisemaid põhjuseid ja alguspunkte väikerahva jaoks Tänavu möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust. 8. mail 1945 lõppes sõda Euroopas ja 2. septembril 1945 Jaapani alistumise järel maailmas. Tegemist oli inimajaloo kõige verisema ja ohvriterohkema sõjaga, kus hukkus ca 60-70 miljonit inimest, kellest enamus olid tsiviilisikud. Teist maailmasõda on nimetatud ka I ms jätkuks veelgi purustavamal ja ohvriterohkemal kujul. Kui I ms põrmustas/muutis olematuks ainult osaliselt varasema, väga mitmekesise, suure hulga oma näo ja identiteediga väikerahvaste, rahvakildude ning väikesearvuliste põlisrahvastega asustatud heas mõttes multikultuurse Euroopa, siis II ms järel jäi Euroopa varasemast kultuurilisest ja antropoloogilisest mitmekesisusest, maailma kaunistavast ning rikastavast kirevusest veelgi vähem järele kui I ms järel. Eesti rahvuslikud kaotused II ms tagajärjel laiemalt ja ennekõike rahvusliku katastroofiga lõppenud 1944....