24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss

24. veebruaril toimub rahvaalgatusmarss Rahvuslaste Tallinna Klubi hääletas 18. detsembril 2014 rahvaalgatusmarsi toimumise ajaks 24. veebruari 2015. Algusega kell 12.00 on kõnekoosolek Tammsaare pargis, Tallinnas. Kell 13.00 algab sealtsamast rahvaalgatusmarss Toompeale. Tegu on eelteatega ja meist mitte olenevatel asjaoludel võivad marsi toimumise koht ja aeg muutuda. Kuid ei muutu kindlasti kuupäev- nii et pange vaim valmis. Täpsem ajakohane teave on alati saadaval rahvaalgatusmarsi kodulehel: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com. Rahvaalgatusmarss toimub 8. -ndat korda, rahvaalgatusmarsid on toimunud Eesti omariiklusega seotud tähtpäevadel 24. veebruaril ja 20. augustil. Rahvaalgatusmarss on vaba tahte väljendus, nõudmaks et ebaausad poliitikud annaksid rahvale tagasi Eesti Vabariigi põhiseaduses lubatud õigused, mille nad on rahvalt varastanud salamahti seadusi pidevalt ümber tehes või tegemata jättes. Praeguse põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas”, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega”. Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sel...

Vabariigi asemel oleme saanud koloonia

  Vabariigi asemel oleme saanud koloonia Einar Eiland President Lennart Meri ütles juba 2001. aastal NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa onosutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige pareminikokku tänapäevase Eesti eluoluga, sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil egasotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.Koloniaalmaale on iseloomulik, et eelkõige peab koloniseeritav üleval pidama koloniseerijat.Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursidtuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks – nii jõutakse ääremaastumise... .......... Jätkub „ Rahvuslik Teataja" 34. numbris. Osta „Rahvuslik Teataja", et lugeda edasi....

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, Martin Ojap, Feliks Saarevet ja siinkirjutaja Rahvuslaste Tallinna Klubist, külalistena Oswald Sasko ja Miina Hint. Martin Ojap andis kanalile TV 3 intervjuu, mis läks eetrisse. Meeleavaldajad kandsid kõnekoosolekul Eesti rahvuslippe ja plakateid, millel nõuti rahvaalgatuse seadustamist. Pahupoolena tuleb märkida üritusele ilmunud kahte meest, kes olid purjus või mingis muus uimas ja süüdistasid valjuhäälselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja meeleavaldajaid madalas elatustasemes ja kõrgetes jaehindades. Mehed üritasid ka mikrofoni kasutada. Avaldan tänu tublidele politseinikele, kes vilkurite sähvides kohale saabusid, kaks tülitekitajat küüti võtsid ja minema viisid. Tammsaare kuju juurest läks algatusmarss Toompeale, kust me pärast tiiruga uuesti samasse kohta tagasi jõudsime. Seekordne rahvaalgatusmarss oli järjekorras kaheksas. Esimese marsi korraldas klubi 2011. aastal. Selle ajaga on rahvaalgatuse taaskehtestamise mõte palju pooldajaid leidnud ja mitme er...

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus

Jalgpall – väikeriigi suur võimalus „Osa inimesi arvab, et jalgpall on elu ja surma küsimus. Mulle valmistab selline suhtumine suurt pettumust. Võin teile kinnitada, et jalgpall on veelgi tähtsam,” ütles kord kuulus Suubritannia jalgpallitreener, šotlane Bill Shankly (1913-1981). Jalgpalli tippvõistluste aegu ilmneb Shankly´ selle ütluse paikapidavus erilise selgusega. Alles siis on tunda, kui suur mõju on sel, pealtnäha lihtsakoelisel pallimängul inimestele tegelikult. Väga suur osa inimkonnast elab ja hingab siis ühes rütmis. Ja mõtleb kas samu või vähemalt väga sarnaseid mõtteid. Midagi samaväärset suudab me planeeti asustavates Homo sapiensi esindajates esile kutsuda ainult väga vähe teisi ärritajaid. Elukogenud inimesena, hea inimesetundjana taipas Shankly seda kindlasti. Väikerahva esindajana adus ta aga veel üht aabitsatõde: sport, eriti aga jalgpall, annab väikerahvale hiilgava võimaluse „elus läbi lüüa”, end muidu nii uimase ja õppimisvõimetu „maailma üldsuse” teadvusse söövitada. Shankly ise on selle kohta hea näide: šotlasena saavutas ta oma parimad tulemused just igipõlise vaenlase, alates 1707. aastast šotlaste anastaja – Inglismaa – jalgpalliilmas; pani ...