Rahvuslik Teataja

Loe, telli ja levita!

On ilmunud „Rahvusliku Teataja" aprillinumber!

Uued ilmunud numbrid:

Märtsis ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg)

Varem ilmunud numbrid:

Jaanuaris 2015 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Detsembris 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Oktoobris 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Septembris 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Augustis 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Juunis 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Mais 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg) Aprillis 2014 ilmunud numbri eelvaade (esimene lehekülg)

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril

Rahvaalgatusmarss iseseisvuspäeval, 24. veebruaril Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas Tallinnas iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015, Rahvaalgatusmarsi. Üritus algas kõnekoosolekuga Tammsaare pargis. Kõnelesid Lauri Õun, Hannes Vanaküla, Martin Ojap, Feliks Saarevet ja siinkirjutaja Rahvuslaste Tallinna Klubist, külalistena Oswald Sasko ja Miina Hint. Martin Ojap andis kanalile TV 3 intervjuu, mis läks eetrisse. Meeleavaldajad kandsid kõnekoosolekul Eesti rahvuslippe ja plakateid, millel nõuti rahvaalgatuse seadustamist. Pahupoolena tuleb märkida üritusele ilmunud kahte meest, kes olid purjus või mingis muus uimas ja süüdistasid valjuhäälselt Rahvuslaste Tallinna Klubi ja meeleavaldajaid madalas elatustasemes ja kõrgetes jaehindades. Mehed üritasid ka mikrofoni kasutada. Avaldan tänu tublidele politseinikele, kes vilkurite sähvides kohale saabusid, kaks tülitekitajat küüti võtsid ja minema viisid. Tammsaare kuju juurest läks algatusmarss Toompeale, kust me pärast tiiruga uuesti samasse kohta tagasi jõudsime. Seekordne rahvaalgatusmarss oli järjekorras kaheksas. Esimese marsi korraldas klubi 2011. aastal. Selle ajaga on rahvaalgatuse taaskehtestamise mõte palju pooldajaid leidnud ja mitme er...

Loe edasi

Kõige tõsisem oht – vaenlase viies kolonn

Kõige tõsisem oht Eesti Vabariigi püsimisele riigina, kus valitsevad eestlased, paikneb Eesti piirides ja selle teeb veelgi ohtlikumaks meie sisevaenlaste toetus Vene valitsejatele. Kõige tõsisema ohu Eesti Vabariigile ning eestlusele ja Eesti kultuuri püsimisele moodustab endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev viies kolonn. See ületab arvuliselt mitmekordselt Eesti riigikaitse struktuuri. Mõiste „viies kolonn" tekkis Hispaania kodusõja ajal, kui kindral Emilio Mola väitis, et lisaks Franco vägede Madridi suunas liikuvale neljale kolonnile asub Madridis Francot toetav viies, valitsusevastastest elanikest koosnev kolonn, mis aitab revolutsionääridel seestpoolt riiki kukutada. Tänaseks on „viies kolonni" mõiste laienenud riigivastastele jõududele, kes võitlevad organiseeritult rünnatava riigi tagalas ja infiltreerivad oma käsilasi riigi- ja ühiskonnaorganitesse, eriti otsustavatele kohtadele valitsuses ning kaitse- ja julgeolekusüsteemides. Nende taktika seisneb peale võimaluse korral otsese sõjalise jõu kasutamise riigile lojaalse rahvastiku demoraliseerimises valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisega, spionaažis ja sabotaažis. Juba enne kui viienda ...

Loe edasi

Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus.

75 AASTAT LANGENUD VABADUSVÕITLEJA SÜNNIST Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, sovetliku justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Jüri Kukk ja tema perekond elasid aastatel 1940–1958 Mõisakülas. Isa oli kohaliku kooli direktor, ema samas õpetaja, Jüri koos vennaga selle kooli õpilased. Aastatel 1958–1979 õppis ja töötas Jüri Kukk Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia kateedris ja elektrokeemia laboris (endises) keemiahoones Jakobi tn 2. Aastatel 1969–1971 tegi läbi aspirantuuri, 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadiks sai 6. märtsil 1973. Aastani 1978 ilmus temalt 22 teaduslikku tööd. Prantsusmaa ja N Liidu teadusvahetuse raames stažeeris aastatel 1975–1976 Jüri Kukk erialaselt Prantsusmaal Bellevue teaduskeskuses. 1965. a astus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, oli selles ka juhtivatel kohtadel. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu, lahkus komparteist. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne...

Loe edasi

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust?

Mis võiks aidata tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust? Alaliselt välismaal elavad kodanikud andsid nendel Riigikogu valimistel alla nelja tuhande hääle, mis moodustab vaid tühise osa, umbes viis protsenti, sealsete hääleõiguslike isikute arvust. Samas suurusjärgus on väliseestlaste valimisaktiivsus olnud ka varasematel valimistel. Kas või kuidas seda tõsta saaks?Vabaerakond tegi oma programmis ettepaneku moodustada eraldi Välis-Eesti valimisringkond. "See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme" – kõlab esmapilgul ehk isegi päris hästi, kuid oleks väliseestlaste ülimadala valimisaktiivsuse tõttu sisuliselt absurdne.Mandaadid jagatakse valimisringkondade vahel, tuginedes seal elavate hääleõiguslike kodanike arvule. Välis-Eesti valimisringkonnas peaks minema seega mängu seitse-kaheksa mandaati, aga kui lootused valimisaktiivsuse tõusule ei täitu, siis on valijaid seal ka edaspidi ainult kolm-neli tuhat. Kas poleks parem jätta selline eksperimenti tegemata? Huvitav on...

Loe edasi